Miks vajavad Eesti-sugused väikeriigid ka maapealset õhukaitset
Maailmas, kus kasvav tehnologiseerimine ja kaugsuhtlus tähendavad, et konfliktid ja ohud ei tunne peaaegu mingeid piire, muutub vajadus tugeva riikliku sõjalise kaitse järele üha ilmsemaks. Eelkõige on riikliku julgeoleku võtmeteguriks õhuruumi seire ja maapealne õhukaitse, kuna mehitatud ja eriti mehitamata õhusõidukitest tulenevad võimalikud ohud on viimastel aastatel tohutult suurenenud.
Kaasaegsete maa-õhk-kaitsesüsteemide keskmes on radarisüsteem, mis nüüd ei piirdu enam lennukite avastamisega, vaid tuvastab ka droone, mis võivad kaaluda alla 50 grammi ja mida kasutatakse üha enam seireks, luureks ja rünnakuteks. Lähitoimeradarid, nagu Saabi lahinguproovitud Giraffe 1X radar, lokaliseerivad samaaegselt nii õhusõidukeid, helikoptereid, droone kui ka suurtüki ja miinipilduja mürske ja rakette. Süsteemi ulatus on 75 kilomeetrit ja avastamisala 360 kraadi ning tuvastatud objekti korral saadab see automaatselt teabe ühendatud käsu- ja juhtimissüsteemile. Seal klassifitseeritakse andmed sekundi murdosa jooksul, kasutades täpset algoritmi, ja järjestatakse ohutaseme järgi. Ülema jaoks annab see kvaliteetne sihtteave vajaliku aluse otsuste vastuvõtmiseks, reageerimiseks ning elanikkonna ja vägede kaitsmiseks parimal võimalikul viisil. Ülem otsustab, kas anda hoiatus või alustada vasturünnakut, kasutades ühendatud relvasüsteeme.
Multifunktsionaalsed, suure jõudlusega 3D-radarisüsteemid, näiteks Giraffe 1X, muudavad ka maapealse õhukaitse väga liikuvaks tänu oma kompaktsusele ja väikesele, alla 150 kilogrammi kaalule. Sõidukitele paigaldatud anduril on ka režiim „jälgimine liikumise ajal“, mis võimaldab õhuruumi reaalajas jälgida ka liikumise ajal. Väikeriikidel on sageli piiratud sõjalised ressursid ja neil ei pruugi olla rahalisi vahendeid hävituslennukipargi ülalpidamiseks. Tõhus õhukaitsesüsteem mängib aga olulist rolli nende suveräänsuse kaitsmisel, heidutades potentsiaalseid ründajaid ja võideldes õhust lähtuvate ohtudega.
Geopoliitiline olukord Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias on pingelisem ja hapram kui see on pikka aega olnud. Eriti Eesti-sugusele suhteliselt väikesele riigile on toimiv ja paindlik maapealne õhukaitse praegusel ebastabiilsel ajal vajalik. Lahinguväljal suudab maapealne õhukaitsesüsteem takistada palju tugevamal õhuväel suuremat õhujõudu saavutamast. Lahinguväljast eemal kaitsevad nad paljude väljakutsete eest, mida kaasaegne tehnoloogia tekitab. Maapealne õhukaitse aitab oluliselt kaasa Eesti iseseisvuse ja julgeoleku säilitamisele, pakkudes samal ajal tõhusat kaitset pidevalt muutuva ohumaastiku vastu.